Skip to content

Soovitused koduostjatele, millised ehitusdokumendid vajavad koduostmisel erilist tähelepanu ja täiendavat kontrolli spetsialistide poolt

Selge on aga see, et nii kasutusluba kui ka ehitisregistris olevad korrastatud andmed on midagi palju enamat, kui vaid formaalne nõue. Ehitisregistris olevad andmed on sisestanud kohaliku omavalitsuse ehitusspetsialist või registrikannete tegija. Nende hulka kuuluvad nii hooned kui ka kõikvõimalikud juurdeehitised. Juurdeehitise saab lugeda seaduslikuks siis, kui see kajastub ehitisregistris. Ehitisregister koondab endas teavet ehituses olevate ja kasutatavate hoonete kohta. Ehitusseadustikust tulenevalt on omanikel kohustus kontrollida ehitisregistri andmeid ja need vastavalt seadusele ka korrastada. Omanikel on tänu sellele võimalik veenduda, et kõik nende kinnistul asuvad või sinna ehitatud hooned ja rajatised on kantud registrisse ning kõik andmed on registris õigesti kajastatud.

Kas registriandmed kajastavad reaalset olukorda?

Majade puhul, millele on antud ehitusõigus enne 1995. aastat, mis on vastavalt projektile välja ehitatud ning millel ei ole muid laiendustöid tehtud, võib olla veendunud, et ehitisregistri andmed on korras ning kasutusluba olemas. Reaalsus on aga see, et paljud sellistest majadest on mingis osas hiljem ümber ehitatud ning ehitusõigus on jäänud taotlemata. Sellisel juhul, nagu ka hiljem ehitatud majadel, tuleb pärast valimist, kuid enne sisse elama asumist, kindlasti taotleda kasutusluba. Kasutusloa eelduseks saab olema muudatusprojekt, mis kajastab reaalset olukorda. Samuti lisanduvad ekspertiisid taotluse juurd, nendest lähemalt all.
Spetsialistid ja tavainimesed ei pea ehitisregistrit praegusel kujul kuigi kasutajasõbralikuks, kus oleks ilma eelnevate põhjalike teadmisteta mugav omal käel muudatusi teha, dokumente üles laadida või kasutusluba taotleda. Selles osas on abiks valdkonnaga iga päev kokkupuutuvad eksperdid. Projektimuudatuste tegemiseks ning kasutusloa taotlemiseks on vaja esialgset projekti kohaliku omavalitsuse arhiivist. Selle puudumisel tuleb maja algusest peale mõõdistada ja esitada andmete esitamise teatis, pärast seda saab kohaliku omavalitsuse töötaja maja registrisse kanda, seejärel on võimalik kasutusluba taotleda ning sinna juurde vajalikud aktid ja ekspertiisid lisada.

Vajalikeks aktideks ning ekspertiisideks on:

  • Korstnapühkimis akt, mis eramaja puhul ei tohi olla vanem, kui viis aastat, korterite, ridaelamute ning paarismajade puhul üks aasta.
  • Küttekolde paigaladusjuhend, kaetudtööde akt, teostusjoonis ja toote sertifikaat (nt kaminasüdamikule). Kui eelnevad dokumendid puuduvad tuleb teostada ekserdi poolt küttekollete ekspertiis
  • Elektripaigaldiseaudit, mida tuleb auditeerida kord viieteistkümne aasta jooksul ja enne 2010 valminud elektripaigaldised kord kümne aasta jooksuk
  • Ehitusjärgne geodeetiline kontrollmõõdistus, mis ei tohi olla vanem, kui 12 kuud.
  • Teatud KOV-ides õhk-soojuspumba olemasolul ka müramõõdistus, et kontrollida kas pumbast tekkiv müra jääb normi piiresse.
  • Gaasipaigaldise olemasolul, gaasipaigaldise audit
  • Ventilatsiooniaegregaadi olemasolul ventilatsiooni mõõdistusprotokoll
  • Küttesüsteemi katseprotokoll
  • Vee- ja kanalisatsiooni survestamise protokollid
  • Tehnosüsteemide teostusjoonised
  • Jäätmeõiend (kui puudub teenusleping)

Tihti on nii, et osad või paljud üleval loetletud auditid, aktid, muudatusprojektid on puudu ning nende kokku panemine põhjustab parasjagu peavalu. Selle kohapealt tuleme meie hea meelega appi ning aitame paberid tagantjärgi vormistada ning menetlusse esitada.

Projektibüroo OÜ

www.projektiburoo.ee