Teenused

Olenevalt objektist on kasutusloa taotluse juurde üleslaetavate dokumentide nimekiri järgmine:

• Ehitise ülevaatuse akt –millele tuleb võtta omaniku, ehitaja, omanikujärelevalve teostaja ning projekteerija allkirjad (kui nimetatud rollides on omanik ise, märkida vastavatele kohtadele omaniku nimi ja võtta allkiri), blankett on kättesaadav siit. Dokument allkirjastada digitaalselt.
• Ehitusprojekt – esitada tuleb kogu terviklik ehitamise aluseks olnud projektdokumentatsioon, sh töö- ja põhiprojektid ning eriosade projektid, mis on pädevate vastutavate projekteerijate poolt allkirjastatud.
  
  - Vesi/kanal projekt koos teostusjoonistega töö-või põhiprojekti staadiumis
  - Küte/vent projekt koos teostusjoonistega töö-või põhiprojekti staadiumis
  - Elektri projekt koos teostusjoonistega töö-või põhiprojekti staadiumis
  - Konstruktsioonide osa projekt koos teostusjoonistega töö-või põhiprojekti staadiumis.
• Ehitusprojekti ekspertiis – kui ehitusseadustiku § 14 ja määruse nr 62 ( „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“) kohaselt oli kohustus enne ehitamise alustamist teha ehitamise aluseks olnud ehitusprojektile ekspertiis.
• Muudatusprojekt – tuleb esitada juhul kui ehitusloa aluseks olnud ehitusprojekti on muudetud (vt "Nõuded ehitusprojektile" määruse § 12).
• Ehituspäevikud ning kaetud tööde aktid – peavad olema allkirjastatud pädevate vastutavate isikute poolt.
• Auditid, seadistus-ja katseprotokollid:
  
  - elektripaigaldise audit
  - gaasipaigaldise tehnilise kontrolli akt
  - ventilatsiooni mõõteprotokoll
  - küttesüsteemi katseprotokoll
  - vee- ja kanalisatsiooni katsetamise protokollid
• Tehnovõrkude teostusjoonised – peavad olema esitatud PDF vormingus ja olema koostaja poolt allkirjastatud.
• Ehitise mahamärkimise akt – peab olema esitatud PDF vormingus ja olema koostaja poolt allkirjastatud.
• Ehitusjärgne kontrollmõõdistus – peab olema esitatud PDF vormingus ning olema geodeedi poolt allkirjastatud ja tuleb geodeedil registreerida ka kohaliku omavalitsuse geomõõdistuste infosüsteemi.
• Oluliste kandekonstruktsioonide toimivusdeklaratsioonid;
• Vajalikud hooldusjuhendid – tuleohtust tõendavad dokumendid (täpsemalt saab lugeda Päästeameti kodulehelt.
• Ehitise audit (juhul kui puuduvad ehituspäevikud/kaetud tööde aktid)
• Tuleohutusaudit (juhul kui puuduvad tuleohutust tõendavad dokumendid: ehituspäevikud, kaetud tööde aktid, kasutatud materjalide sertifikaadid jne)
• Korstnapühkija akt (eramute puhul mitte vanem kui viis aasta, ridaelamute ning kortermajade puhul mitte vanem kui üks aasta) 
• Küttesüsteemide ekspertiis (vaja teostada juhul kui puuduvad küttekollete passid, paigaldus ja hooldusjuhendid, kasutatud materjalide sertifikaadid, korstnate ja läbiviikude teostusjoonised)

NB! Pädev asutus võib (sõltuvalt objektist) nõuda täiendavate ehitusdokumentide esitamist

Üldjuhul on vajaminevad dokumendid järgmised:

• Ehitusjärgne geomõõdistus – tegemist on ehitusjärgse kinnistu plaaniga, kuhu on kantud kõik kinnistul paiknevad hooned ja rajatised. Samuti märgitakse ehitusjärgsele mõõdistusele kinnistul paiknevad katendid, maapinna kõrgused, tehnovõrgud ning muud objektid.
• Mõõdistusprojekt – ehitise hetkeolukorda kajastav projekt, mis on aluseks ehitise kandmiseks registrisse. Projekti mahus koostatakse hoone korruste plaanid, vaated, lõige, tehniliste näitajate tabel ning seletuskiri.
• Ehitise audit – dokument, mis asendab kasutusloa menetluses puuduvat ehitusdokumentatsiooni (ehitustööde päevikuid, kaetud tööde akte) ja/või on vajalik, et hinnata ehitusprojekti puudumisel hoone ohutust ja vastavust kehtivatele planeeringutele.
• Elektripaigaldise audit – audit, mille tulemusena peab saama kinnitatud, et hoone elektripaigaldis on ohutu ning kasutamiseks valmis.
• Tuleohutusaudit – audit, millega hinnatakse hoone vastavust tuleohutusnõuetele. Sarnaselt üldehituslikule auditile on tuleohutusaudit vajalik ehitusdokumentatsiooni (kaetud tööde aktid, sertifikaadid jne) puudumisel.
• Küttesüsteemi ekspertiis – vajalik dokument, kui ei suudeta tõendada kütteseadmete ohutust. Üksikelamus võib omanik küttekoldeid ise paigaldada, s.h. tehases toodetud tahkeküttekoldeid ning korstnaid, olemas peab olema toodete sertifikaadid, paigaldus- ja kasutusjuhendid ning korstna puhul ka kaetud tööde akt / korstna teostusjoonis tõendamaks, et korsten on paigaldatud vahe- ja katuslagedest läbiviimisel paigaldusjuhendile vastavalt. Üksikelamu mittetehaseliste toodete puhul peab aga küttekolde passi puudumisel tellima küttekollete ekspertiisi. Kahe ja enama korteriga elamutes ning muudes suuremates hoonetes küttekoldeid omanik ise enam paigaldada ei või ning küttekollete dokumentatsiooni puudumisel (kaetud tööde aktid, ahjupassid jne) tuleb tellida küttekollete ekspertiis, mis tõendaks paigaldatud toodete vastavust nõuetele.
• Korstnapühkimise akt – juhul, kui hoones on kasutusel tahkeküttekoldeid, nt ahi, kamin või pliit, tuleb lasta korstnapühkija kutsetunnistusega isikul kontrollida/puhastada korstent ja ühenduslõõri. Kui korstnapühkija hindab küttesüsteemi nõuetele vastavaks, väljastatakse korstnapühkimise akt. Üksikelamutel tuleb kehtiva seaduse kohaselt süsteemi kontrollida/puhastada iga viie aasta tagant.
• Gaasipaigaldise audit – juhul, kui hoonet köetakse tänavavõrgust saadava gaasivarustusega, tuleb lasta gaasipaigaldist kontrollida vastavat akrediteeringut omava ettevõtte poolt gaasipaigaldise auditi läbiviimisega. Auditi läbiviimise tulemusena peab selguma, et gaasipaigaldis vastab nõuetele ning on kasutamiseks ohutu.
• .Õhksoojuspumba dokumentatsioon - juhul kui hoone tehnosüsteemi osaks on õhk või õhkvesi soojuspump, on vaja esitada soojuspumba pass. Juhul kui ei ole tõendatav pumba välisagregaadi müratase, on vaja teostada mürataseme mõõdistus.
• Sundventilatsiooni dokumentatsioon - juhul kui hoone tehnosüsteemi osaks on sundventilatsioon on vaja esitada õhuhulkade mõõteprotokoll/ventilatsioonisüsteemi pass.
• Joogivee analüüs – vajalik puur- või salvkaevu kasutamisel elamu joogiveevarustusena, samuti on vaja joogivee analüüs esitada mõne kohaliku omavalitsuse puhul, isegi siis kui tegu on tsentraalse vee ja kanalisatsiooniga liitunud hoonega.
• Puurkaevu pass - juhul kui kinnistul asub puurkaev.
• Reoveemahuti dokumentatsioon – mahuti sertifikaat ja paigaldusakt ning mõnel puhul ka reovee äraviimise kohta väljavedu tõendavad tšekid.

Millistel juhtudel on vaja teostada tuleohutusaudit:
- puudub Päästeameti poolt kooskõlastatud ehitusprojekt 
- ehitis on ehitatud kooskõlastatud projektist oluliselt erinevalt 
- puudub ehitamise ja ehitusmaterjalide ohutust tõendav dokumentatsioon. 
Erakorraline tuleohutuse audit koostatakse vastavalt tellija lähteülesandele, kui auditi tellijal on vajadus kontrollida/tõendada ehitise või selle osa tuleohutust. 
Tulenevalt ehitusseadustiku § 18 lg 3 sätestatud pädevuskohustusest viib tuleohutuse auditit reeglina läbi tuleohutusekspert, tase 6. 

Millistel juhtudel on vaja teostada küttesüsteemi ekspertiis:
- Kui tegemist on olemasoleva küttesüsteemiga, mille kohta puudub ehituslik dokumentatsioon või küttesüsteemi lahendus ei vasta nõuetele, tuleb koostada eksperthinnang. Tegemist on vajaliku dokumendiga kasutusloa taotlemiseks, juhul on puudub küttekollete ja korstnate ehituslik dokumentatsioon. Eksperthinnangu eesmärgiks on selgitada välja küttesüsteemi seisukord ja sellest lähtuvalt anda hinnang, kas küttesüsteemi võib kasutada või on vajalik teostada parandus/ümberehitustöid olukorra parandamiseks.

- Geodeetilised alusplaanid on vajalikud maa-ala planeerimiseks ning ehitusprojektide asendiplaanide koostamiseks. Geoalusel on näidatud maapealsed ja maa-alused tehnovõrgud, maapinna kõrgused ja samakõrgusjooned. Töö lõpptulemusena koostatakse geodeetiline alusplaan, mis sisaldab tööde aruannet ja maa-ala plaani. 

- Ehitusjärgne kontrollmõõdistus on hoone kasutusloa taotlemisel vajalik dokument. Koostatud plaanil on märgitud kinnistul asuvate hoonete koordinaadid, kõrgused, hoone pikkus, hoone laius, ehitisealune pind ja hoonetega seotud tehnovõrgud.